Sukeldumise päev

Aga ka järgmisel hommikul ei saanud kaua magada, sest M pidi minema sukelduma. Sukeldumiskeskus oli sealsamas Taurito orus. Sukeldumishuvilistele infoks niipalju, et kaks sukeldumist ja varustuse rent läksid maksma 75 euri. Sukeldumiskeskust pidas üks iirlane ja instruktoriks oli sakslane. Esimesel sukeldumisel oli palju ka algajaid, pärastlõunasel aga ainult M ja instruktori väike sugulane.
Mina aga panin jalga oma roosad tennised ja läksin kaljudele ronima, snorgeldama, päikest võtma ja krabisid luurama. Tõusu ja mõõna vaheldumist jälgima. Taevasse ja merele vahtima. Lihtsalt päikese kätte olesklema. Algul tundus, et päike on minu sõber. Muide, päikesekreem oli meil kaasas faktoriga 25.
Krabisid oli seal nagu muda - punaseid ja hallikaid. Ronisid nagu tarakanid oma urgudest välja, nii kui õhk neile puhas tundus.
Ühe järjekordse ujumise ajal tundsin, et nahk kipitab kahtlaselt. Selle peale evakueerusime kiirelt, kuid oli juba hilja. Päike on ikka ohtlik sõber!